Hakkabki läbi saama see kirev aasta Olympic-Online’i profitiimis, mille jooksul tuli pokkerit pidevalt sisse nii eest kui tagant, uksest ja aknast. Nimekiri selle aasta pokkeritrippidest on siin:

- PCA Bahamas
- EPT Snowfest
- Budapesti Unibet Open
- San Remo EPT
- Veldeni turna
- Cashi sessioonid Cannes’is ja Monacos
- RPS Riias
- Tallinna EPT
- Rumeenia high-stakes cashgame
- Viinist esimene EPT cash
- Amneville’i WPT
- Full Tilt Baltic Challenge
- Seefeld Mountain Poker Party
- Barcelona EPT

Märkimist vääriks ka siinne kõrgelennuline paugutamine cashilaudades ning suure osa aastast väldanud Ameerika mäed neticashis. Lisaks paar hitti online-turniiridelt. Kripeldama jääb tulemuste tagasihoidlikkus – üldse esimest korda selle viie aasta jooksul ei täitnud ma aasta alguses püstitatud eesmärke.

Olympic-Online, suuresti tänu kellele see välismaiste turnade hulk nii suureks kasvas, on ise edukalt käima tõmmatud, seal on tekkinud lojaalne mängijatebaas ning korralik sündmuste kalender.

Kui mina aprilli alguses värskelt avatud Eesti pokkeritoaga ava-aastaks diili tegin, olin nö esimene pääsuke. Eesmärk oli Olympic-Online’is korralik profimeeskond luua ja tundub, et sellega on väga hästi hakkama saadud. Tiimi kuuluvad ju lisaks ‘hotcocale’ ja ‘pafkale’ värske liikmena nüüd ka ‘ESTPatrick’. Nii et täpselt paras aeg on teha ruumi uutele noortele talentidele, kes saavad seeläbi uusi võimalusi areneda, tippturniiridel särada ja Olympicu lippu uute sihtmärkideni kanda.

Tänan Olympicut mõnusa aasta eest, jaanuarist liigume mõlemad sõpradena edasi. Kogu tiimile soovin muidugi siiralt edu ja tänan muheda seltskonna eest!

Reis Barcelonasse ei kujunenud eriti edukaks. Või siis… kuidas seda võttagi? Ma ei mäleta, et ma oleks ühelgi pokkerireisil varem niipalju parema kombinatsiooniga nuppe uhades tappa saanud. Aga las ta olla. Fakt on see, et Sklansky bucksidega baariarveid ei maksa ja uut autot ei osta.

Võimsalt alanud seeria cashilauas sai viimasel kahel päeval lõpu, sest mingil seletamatul põhjusel leidsin ennast ühel hetkel 20-40 EUR lauast, kus kaotasin rida „väiksemaid“ (2-3k potte) a’la riveriks välja ostetud kaheoudisele, kus mind calliti tõmbeohtlikul boardil kaks tänavat A-high’ga ja hititi riveriks üks päästvatest ässadest (ärtu oleks mulle andnud nutsi) ning hiljem ligi 11k eur panga, kus nupud läksid preflop sisse AK vs AA. Päev hiljem ehitasin korraliku stäki 5-10′s, et sellest päeva lõpus suur osa AA vs QQ preflop allinis kaotada, flopis Q ja kirsina slowroll vastaselt.

Edasine rahaline action käis meil ping-pongi lauas, kus ma viimased päevad bumhuntisin, st vältisin igasuguseid konfrontatsioone Heiki-Henriga, keskendudes kogu ülejäänud seltskonnale. Heiki käest sain ma siiski eelviimasel päeval revanši, kui ta palavikuga mängis ja ma endale kolm punkti ette  nõudsin. Pluss Heiki pidi kandma punaseid mikihiiresusse. BUMHUNTING EXTREME! Lauri ja Codecciga oli juba lihtsam. Esimene kaotas lihtsalt fair and square koguaeg. Teine algul puikles vastu, aga nõustus lõpuks mängima, kui ma reketiks saiapuruse lõikelaua võtsin.  Ja kastanid koju tõin. ROI masendavas miinuses, aga rahas mõõdetuna silmipaitavalt roheline.

Viimastel päevadel olen lihvinud 6max ja full ringi mängu. Värskendav taasavastus, et AK või JJ ei tähenda tingimata vägisi nuppude sissesurumist enne floppi, vaid vahetevahel ka kerge südamega foldi.

Mis värk selle pildiga on? Kirjutasin googlisse „sklansky bucks“ ja see pilt hüppas ette. True story.

Tere Barcelonast! Juhtus siis nii, et päev pinksitogimist lõppes +9 ühikut Käsper-Laja jaoks minu arvelt. Ilmselgelt oli reket minu kahjuks rigged ja kui pall järjekordse võrgupuutega tagajoont riivas ja matÅ¡i võitis Henri, võtsime sammud Casino Barcelona poole, kus oli plaanis osta pilet EPT Barcelona Main Eventile ja mängida pisike turbo. Turniiriga kiiruga ühele poole saanud, lasin ennast cashi järjekorda panna. Järjekord oli pikk, aga siin õpitud vaheletrügimise nipp (juhmi näoga “a ma ei saa ikka või ah?”) töötas. Mänguks 10-20 EUR, lauas hunnik tundmatuid, minul kerge tilt ping-pong ja turbo bounty turniirist… lahendus, short stacki mängida. Nagu viimastel Prantsusmaa reisidel minu vastu on mängitud. Ajaks ka onudel harja punaseks. Tuli välja, et olin laua ainuke shortstäkker. Fast forward 4 tundi, mul on ees rohkem chipse kui kogu ülejäänud laual kokku ja kogu seltskond tildis ja frustreeritud.

Kõrvallauas mänginud Henri ütleb sessiooni lõpus: “Oi, ma tegin seal lauas ikka rõvedusi, kohe selliseid, et nendest peaks kuhugi raamatusse kirjutama!” Kristjan muigab ja saab aru, samal ajal ülejäänud laud seirab Henrit ilmega, mis on segu hämmeldusest, vihast… ja ma vist märkan ka hirmuvõbinaid. Natuke ebaselge, millega Henri oma lauas hakkama sai, aga rõõmus ta on ja ma rohkem igaks juhuks ei uuri. Ei hakanud lisama, et ega ma isegi kogu seda kuhilat enda ette kõige puhtamal moel saanud. Esimene 7k panga sain ma väidetavalt kolmeoudisega, kui ülekaartidega flopil allini reraisisin. Hiljem venekeelsest sõimust arusaadavaid sõnu noppides saan ma aru, et mu JQ oli domineeritud ja mind oleks päästnud ainult J… mis ka turni tuli.

8h pärast EPT Barcelonale. Seniks kaadreid eilsest ping pongist. Tegu Käsper-Laja demonstratsioonmänguga lihtsurelikele pärast seda, kui Kiivramehe pingpongi-ego oli põrmuks KOBASTATUD.

Brain farts are unpredictable, unpreventable and universal.
Louie Pierson, ajakirjanik

Amneville’i põrutasin kohale suurte ootustega. Päev enne tegime Valloga ühe satelliitturniiri ja kaks tunnikest cashi. Jätkus Viini cashilaudades alguse saanud trend, kus mu tõsteid callis alati 5-6 inimest ja ma olin sunnitud flopis alla andma või variant B, kus ma floppasin monstertõmbe, mis riveriks kohale ei tulnud. Jooks on halb, kui sulle jagatakse kätte AKs ja esimene mõte, mis peast läbi käib, on “I’m screwed!”

Amneville’i cash oli väga sarnane sellele mängule, mida ma juulis Cannes’is Le Croisette Poker Room’is (rake 4% igast pangast, no cap) mängimas käisin. Hunnik lühikesi 20-30bb stäkke, kes lisaks straddeldasid + mina, kes ma tegin alati max buyini 120bb. Vaatamata lühikestele stäkkidele ei olnud seal palju preflop sõdu, valdavalt lükati rahad sisse flopist. Nägin korduvalt, kus calliti sisse pool stäkist pre ja instafolditi flopis panuse peale. Minu ainsaks võimaluseks sellises mängus profitit näidata on oodata premium kätt, mitte trikitada ja rahmeldada. Suures osas sain sellega ka hakkama, kuigi lõpus suutsin otse loomulikult leida üles laua suurima stäki, kelle vastu tundus olevat sobiv teha üks 1k eur rasvane bluff, mis pika puhkimise peale ära calliti.

Ja siis WPT Amneville main event. Paigutati passiivsesse prantslastest ja ühest sakslasest koosnenud uimasesse lauda, mille otsustasin esimese leveli lõpus korralikult käima tõmmata. Peaasjalikult ainult squeezide ja reraisidega tõmbasin ennast kohe alguses mõne tuhande punktiga plussi, kuni juhtus SEE käsi. Ees limp-limp-limp, Prantsuse Winamaxi pro cutoffil squeeze, minul sb-l KQs, tunnetan nõrkust, panen otsa, fold-fold-fold, flop AAA, mina checkin, panustab suurelt 7,5k 10k panka, mille peale minul lühis: “Millega ta panustab seal? Kas ta ässaga panustaks seal? Miks ta nii palju paneb? Kas ta kaitseb oma kätt? Bluff? Mis ta arvab, mis minul on?” Kõige selle valguses otsustasin callida ja turnil olukorra ümber hinnata. Turni Q. Checkin, prantslane vaatab mu stäkki kiirelt, checkib järel. River 7. Checkin, prantslane lükkab kärmelt allin, natuke alla panga. Ma tean, et kui see on valuebet, on meil heal juhul split pot, aga enamasti olen ma siiski crushed ja mul on pikk-pikk tee koju… Ma võin biitida seal ka röökivpöörast bluffi, aga seda mitte eriti tihti. Vastane peab ka minu mingi käe peale panema, minu check-call flopil jätab mulje kui tugevast käest. Ma ei ole kindel, kas ma tema asemel oleksin isegi KK-ga seal riveril nii enesekindlalt allin lükanud, kui mind AAA flopil niimoodi check-callitaks. Mõtlen 5 minutit a’la “miks sa, totu, flopil nii palju panid?” ja lõpuks callin, mulle näidatakse AJo. Kui ma riveril foldiks, jääks mul alles 70BB, igati mängitav nööbikuhi… Ees oli pikk 20 kilomeetrine autosõit hotelli.

Arvan, et mängisin selle käe lubamatult halvasti. Mind kripeldab ka preflop reraise. Kui ma olen lauas, kus tunnen ennast mugavalt ja kus ma suudan chipse korjata ilma, et ma enda turniirielu/suurt osa stäkist eriliselt ohtu seaksin, on säärane egotripine liigutus KQs-iga ilma positsioonita mõttetu gämbool, liiatigi võttes arvesse asjaolu, et selleks hetkeks olin ma ilmselgelt laua kõige aktiivsem mängija ja pool lauda ületõstetega kurjaks ajanud. St võis oodata calli poolkõvalt käelt nagu seda on AJo. ABC-tüüpi vastase vastu üle 10% oma stäkist AJo-ga sisse callida oleks kohutav mäng, aga annan endale täiesti aru, olin selle ära teeninud. Ok aitab.

Esimese päeva viimasel levelil kukkus ka Vallo, mispeale otsustasime kolmapäeva hommikul tagasisõidu kasuks ning neljapäeva õhtul, kaks ja pool tuhat kilomeetrit hiljem, olingi kodus tagasi. See tegi võimalikuks reedese Winter Festivali põhiturniiri mängimise, kus mind pandi ühte lauda Heiki, Taneli, Tunneti ja Lauriga ning ühel hetkel oli tunne, et hoonelt lendab katus. Haiged päkapikud. Siis otsustas Heiki, et happy hour’ist tuleb võtta viimast ning hilissügine winter festivali põhiüritus muutus sujuvalt läbuturniiriks, millega panin lõõgastava punkti 3 nädalat kestnud live turniiride tsüklile. Millalgi sain Tunnetilt duubli AA vs AKs, sellest bluffisin ma poole maha, seejärel kaotasin täiesti ebavajaliku 66 vs AA preflop allini ja muu oli juba vormistamise küsimus.

Kergendatult saime Heikiga ühel ajal “murest lahti” ja otsustasime kõik üheskoos kuhugi juristide kursapeole minna. Enne otsustas Tanel Park Hotelist lahkumisel kõigile kingituse teha. Imre näiteks sai lusika, mina aga piisoninahkse välgumihkli. Vähemalt ei läinud tühjade kätega koju! Ettevalmistusi juurapeoks tegime Heiki juures perekonnaõigusseadustikku vms lugedes, kus pooled paragrahvid olid “kehtetud”. Siit edasi juba läheb häguseks ja jutt segaseks ja ebaoluliseks

Uuel nädal üritan Olympic Online’s natuke volüümi teha, see liin on viimasel ajal kuidagi tahaplaanile jäänud. Natuke mõtlen ka Barcelona ja Praha EPT peale. Viinis jäi üht-teist kripeldama…

Maandusime just Prantsusmaal Thionville’s ühe peatänava äärses hotellis. Kuna 12h autosõitu seljataga (poole sellest ajast tegi Vallo mu autoga Saksa teedel kiiruskatseid), siis pikka juttu ei tee. Ãœhesõnaga, siin me siis lõpuks oleme, et mängida World Poker Touri Amneville’i etappi. Mängima on plaanis hakata teisipäeval, mis on day1A.

Mis koht on Amneville? Vallo ütles, et tal on kodus hunnik Euroopa kaarte ja Amneville’i pole neist mainitud mitte üheski. Siia kohale jõudes tundub see väheusutav. Tegu on täiesti tavalise väikelinnaga, siin on isegi loomaaed! Mis asub väga lähedal kasiinole.

Viini EPT-lt sain lõpuks oma esimese EPT cashi. Ma ei teagi, palju ma neid main evente täpselt viimase kahe aastaga teinud olen, 5 või 6 tükki äkki? Esimesel päeval pandi mind ühte lauda John Juanda, Korveri ja Tureniec’iga, esmapilgul täiesti väljakannatamatu seltskond. Järgnevate tundide jooksul sai selgeks, et Korver on selles trios kõige vähem ohtlikum ja kui tal seda ühte tiitlit ei oleks – 2009 Monte Carlo Grand Final võit – siis ma teda siin eraldi vast ei mainikski. Aga jällegi, võib-olla ma lihtsalt ei jaga biiti.

Turniir hargnes algusest peale väga sarnaselt mulluse Küprose WPT-ga, esialgu küll selle vahega, et kui ma seal sain kohe alguses set vs set Full Tildi Pro Allen Cunninghami vastu ja kaotasin alla poole stäkist, siis Viinis arenes minu väiksem set Full Tildi Pro Juanda seti vastu riveris nelikuks. Hiljem kaotatud flipp AK vs TT ning QQ vs AA viisid mu stäki kiirelt alla keskmise ja sinna see ka jäi. Hilisemad lauad olid juba lõbusamad, kus üritasin kaardi puudumise kompenseerida preflop muuvidega, mis mul aitasid levelist levelini elus püsida. Enne bubblet õnnestus võita sb vs bb võitluses flipp KQ vs JJ vastu. Kui 51 mängijat järel, sain üle pika aja tõelise premium käe, AKs… millele vastas AQ ja nii ta läits.

Muidu üldiselt tunnen, et mängin head live turniiripokkerit ja olen oluliselt vähem rapsima hakanud. Viimastel päevadel olen näinud palju head pokkerit, saanud sellest tohutult uusi ideid. Aga nüüd ma lähen magama, sest ma pikan kukuli. Ööd!

Laupäeva õhtul Tallinnast alustatud autosõit Seefeldi sai läbi esmaspäeva lõunal. Suuremaid vahejuhtumeid meil ei olnud, kuigi Vallo rääkis mulle mõned kõhedust tekitavad lood 90ndatest, mil Valgevene bandiidid Poola bensujaamades väljamaa numbritega autosid varitsesid ning kümned ja kümned inimesed sealsetes metsades kadunuks jäid.

Saksamaal tegime ühe peatuse Etap road-hotelis, kus minu lõhnaretseptorite hinnangu kohaselt oli keegi asotsiaalne element äsja ära lõpnud. Kuna hotell oli automatiseeritud (st maksad uksel kaardiga, saad koodi, personali öösel pole), polnud ka raha kusagilt tagasi küsida. Väsinud ka, sinna me jäime.

Seefeldis saime toa pooleldi mäe sisse ehitatud lukshotelli, mille aknast avaneb vaade mägedele ja mullibasseinile, kus siinsed pensionärid karsummitamas ja kudrutamas käivad – üldiselt väga mõnus koht, sanatoorium lausa. Mistõttu otsustasin eile teha lõõgastava trennipäeva, mille lõpetasin maraton online sessiooniga. Õhtuse Seefeld Mountain Poker Party 250 EUR knockout turniiri esikoht oli samas suurusjärgus kui mu päevane loss. Needless to say, kõik läks mööda, mis mööda üldse andis minna, kuigi turniiril pidasin vastu lausa 6nda levelini. Kui ma veel live cashis väikese miinuse otsa sain, sai komplekt täiuslik. Edasised sooritused teen vanas vaimus – väsinuna ja kofeiinist krillis silmadega. GOGO!

Kui eile tervitas rõdult sulnis sügisilm, siis hommikuks oli maas 5 sentimeetrine lumevaip. Side lõpp, keegi krunniga mammi just lehvitas mulle basseinist.

Minuni jõudis äsja tootjatepoolne info, et Full Tilt Poker Baltic Challenge pokkerisõu esimene osa jõuab eetrisse 9ndal oktoobril Viasat Sport Baltic kanalil kell 22:50. Tõsi, info on mitteametlik, kuna siinsed telekavad ütlevad, et sellel kellajal näidatakse hoopis Lech Požnani ja FC Salzburgi jalkakohtumist. Pokkerisõpradel soovitan vaadata – struktuur oli mängitavam kui Unibeti kodumaisel analoogil, samuti seltskond kirevam. Leedukate poolt kokkupandud tootjatiim koosnes sealsetest absoluutsetest tippudest!

Homme alustan pikemat sorti pokkerireisi, esimeseks peatuseks Riia Grand Series of Poker, peale mida tuleb võimalik Dortmundi turniir, Viini EPT ja siis juba jooksvalt otsustan, kas sekka mõni Itaalia või Prantsusmaa pokkerisari. Riiga tuleb kaasa ka vanakoolimees Vallo. Julgustust annab online cashis igati korralik kuu, seda ennekõike tänu “eurosaitidele”.

Mõtlesin lõppu kirjutada ka mõned krõbedad sõnad Võrno uue saate kohta, aga otsustasin siis, et teen tiba teisiti. Mulle meenusid hetked Õhtulehe päevilt, mil me kursavend Anderoga jubedat virtsa kokku keevitasime, mille üle me hiljem pubis naersime, enamasti küll ainult kahekesi. Veelgi naljakam oli siis, kui me hiljem avastasime, et keegi advanced osakonnakaaslane oma magistri- või kursusetöös meie lugusid-artikleid kasutas, kaevus neisse ning seejärel siinsele ajakirjandusele diagnoosi pani.

Kui lapsreporterid (mina ja Andero) saadeti lahingutandrile, siis “tõelised tegijad”, akadeemilised kangelas-suurpead otsustasid pigem eemalseisjana vinguda ning mulle ja Anderole ametialaselt molli virutada. Nägin saadet, lugesin hunniku meediaarvustusi, mõtlen – suurt s*ttagi pole muutunud. Kõik justkui teavad, kuidas asi käib, aga keegi ei tee. Olgu saatejuht nii suur isiksus kui tahes… kui toimetaja biiti ei jaga või on laisk või lihtsalt totu… vajub asi paratamatult lörri. Olgu saate avakülaliseks kasvõi Uku “megatorso” Suviste ise.

Tihe nädal oli. Teeme kokkuvõtte:

- mängude öö Solarises, HU Kiivikasega

Olukordade kokkulangemise tõttu olin sunnitud viimasel hetkel Rohukülla ja Tallinnasse tagasi sõitma. Tavapärane viimase hetke peale jätmine ja teeremondid ajasid graafiku pingeliseks, mistõttu läks lõpus kiirustamiseks ja ma ei jõudnud enne Kiivikasega heads-upi mängimist enam kodust läbi käia – ostsin Järve selverist kahe minutiga uued riided (miskipärast arvasin kodust väljades, et võiks jalga panna lühikesed püksid ja poolläbuse särgi) ja kimasin kummide vilisedes Solarisse, kus pidi toimuma siis säärane üritus – http://sport.delfi.ee/news/pokker/uudised/kiivikas-ja-summer-annavad-tana-proffidele-pokkeris-lahingu.d?id=33072737

Ees ootas mind kergelt lõbusas meeleolus ja meeldivalt vindine Ott Kiivikas, kellel oli samal päeval sünnipäev. Mina ei teadnud Oti mänguoskusest midagi, keegi midagi mainis, et teda oli alles samal päeval välja koolitatud. Selles valguses vajusin ma peale täiesti vale strateegiaga. Mäng kestis vist ligemale 15 kätt ja kiiruga ei meenu mulle ühtegi olukorda, kus Ott oleks mu panuse peale foldinud.

Korra maksin ma talle kinni vist top paariga, kui ta riveril 92o-ga teise paari leidis ja tugevalt välja bettis, ülejäänud stäki ma bluffisin lihtsalt maha, a’la ma floppan reaostu, callin väikse flopi- ja turnipanuse ning tõstan suurelt riveril, kui maha tulnud kaks ülekaarti ja mul ei ole teist võimalust panka võita. Ilmselgelt minupoolne viga. Pealiskaudse vaatluse põhjal võinuks isegi kahtlustada, et kas Ott üldse teadis, et foldimine on lubatud Igatahes hea töö, Ott! Ja kui juhtud seda postitust lugema, siis tagantjärgi palju õnne sünnipäevaks! Ma otsin pikemat aega personaaltreenerit, kes suudaks teha libiseva unegraafikuga inimesele toitumis- ja treeningkava – äkki oskad soovitada kedagi või teeme diili

- online sessioonid

Septembris kerge hot streak. Nüüd võib lõpuks öelda, et suurtes blindides mõõdetuna kestis viimane breakeven stretch 271k kätt ja see PORNO sai lõpuks LÄBI! Kui 6-max graafik näitab ühtlast tõusu, siis heads upi rõvesessioonide tulemusena on üldine pilt tiba fked up. Esimest korda elus on mul tunne, et on täiesti võimalik, et ma ei täida online cashis aasta alguses seatud eesmärke.

- pöörane live sessioon

Neljapäevane live sess pargis. Algas 150k kriipsuga, lõppes 40k kriipsuga, mis jooksu arvestades oli OK tulemus. Näide, 100k pank – “Paul” pime raise 5k, mul 66, allin 50k, Paul call 73o-ga, flopis 7.

Ãœks huvitav käsi ka, kus mind ära omati. 4handed, stäkid 20k+, blindid 100-200. Heiti CO raise 900, vene härrasmees call SB-lt, mina BB-l call 3h5h. Flopp 4h 9c 8c. Venelane check, mina check, Heiti 1400, venelane fold. Ma küll Heiti mängust suurt ei tea, aga arvan, et ta panustab seal peaaegu alati kogu oma ulatusega. Kiiruga arvasin, et seal tõstes panen ma ta foldima Ax tüüpi käed, mis floppi ei tabanud, väiksest pocketist jms. Pealtnäha mitte kõige parem flopp blufiks, mõtlesin, et saan respekti. Ja eks ma natuke arvasin/lootsin ka, et Heiti on scared money…

Tõstsin 4500, mul on vaja 50% ringis, et vastane foldiks, liiatigi on mul backdoor oudid, paljud turn kaardid toovad tõmbeid jms, millega hea edasi barreldada. Vastane callib. Turn Ah. Nüüd ei ole mul enam pelgalt tühipaljas 5-high, vaid ka mastiost ja gutshot. Kuna mu flopi tõste sedavõrd ohtlikul boardil lihtsalt calliti, ei pane ma oma vastast seal väga vettpidavalt tugeva käe peale. Enamasti on seal rea- või paljad mastiostud, miks mitte ka JQ. Pangas selleks hetkeks natuke vähem kui 12k, pikalt mõtlemata lükkan allin (vastasel callida 17k) ja saan raske calli Ks7d-lt – kuningas kõrgelt, mis jääb pidama. Soulread…

- Taavi Peetre

Langetan kodukandi poisi auks pea. Uhke oli alati öelda, et näe, selle mürakaga sai kunagi ühes koolis käidud.

Hoi,

neljapäeval sõitsime väikse seltskonnaga Rumeeniasse, kus lubati reibast 25-50 eur mängu 10k eur miinimum buyin-iga. Eestist lisaks minule Kristjan, Helsingist liitusid meiega veel 4 soomlast – Aki Pyysing, Ilari Tahkokallio (ept berliini teine koht) + üks vanem härrasmees, lisaks veel üks noorem netipro. Kohapeal paraku selgus, et “väljakutsujad” (kohalikud ning Iisraelist ja Türgist päris mängumehed) ei soovinudki meiega piike ristata, nii et peale ühe Iisraelist härrasmehe ja ühe Rumeenia turniiristaari me sealsest pokkerimängust korralikumat ülevaadet ei saanudki. Küll aga sõitsid Bukaresti kaks Slovakkia mängumeest (kellest üks juba Tallinna EPT-lt tuttav), kelle veiderdamised (limp preflop, minraise jms) panid soomlased kukalt kratsima ja ohkima, tulemuseks päris huvitava dünaamikaga mäng.

Minu enda tulemus piirdus esimesel öösel saadetud võiduga, teistel õhtutel jäin nullilähedale. Suurima võidetud panga mängisin teise päeva hommikul noore soome netiprofi vastu (hiljem sain teada, et tegu high stakes heads up spetsialistiga…), kes oli minust eelneva poole tunni jooksul jõhkralt üle jooksnud. Hea töö, Janar, NICE GAME SELECTION!

Stäkid:
mina – 6k
soomlane – 14k

Soomlane tõstab pre 125, mina reraise KcJc 450, soomlane call. Flopp Ks 4s 7d. Betin 700, soomlane reraise 1400, mina 4200 (kui ta allini lükkab, on tema viimane agressor st tema peab kaarte enne näitama), allin, call. Näitab As6s, mastiost ülekaardiga, kumbki ei tule kohale. Situatsioon üsnagi flipilähedane. Võidan 12k panga.

Päev hiljem kaotan samas suurusjärgus panga samale mängijale, kus callin lõpuni top pair top kickeriga flopatud seti vastu. 8k panga võitsin Ilarilt nut mast vs (väidetavalt) madalam mast, kus ta maksis kinni riveri overbeti.

Teisel õhtul ühines meiega härrasmees Slovakkiast ja lisaks üks sealtkandi noormees, kes suure tõenäosusega oli sealse tiimi liige. Kõrval omahat mänginud lätlased soovitasid hoolikamalt kaarte vaadata, kuna kolmas tiimi liige töllerdas pidevalt laua kõrval. Slovakk väljus minu mäletamist kogu üritusest suurima võitjana, aga vähemalt minu vastu jäi ta miinusesse

Mäletan, et Tallinnas mängisime mõnda aega 3-handed – mina, Lauri ja sama slovakk. Seda mängu kirjeldasin ma hiljem sõpradele kui “Godzilla meets King Kong”. Mitte iga mees ei pane Lauri 2k preflop pimetõste peale pime reraise 5k otsa ja nii iga käsi. Kahju, et Lauri Bukaresti tulemata jättis.

Viimase mängupäeva jätsin poolikuks – tulnud järjekordselt välja 7k august ja teinud hüperdebiilse river calli Q high’ga riveril, järgisin kõhutunnet ja läksin hotellituppa raamatut lugema (olgem ausad, kell neli hommikul on mu variandid piiratud), isegi Bukarestis.

——–

Augusti tulemus on numbreid vaadates korralik. Olen vaeva näinud ka mängu lihvimisega ja jooksnud ilmselgelt üle ootuste. Septembris on ees WCOOP, sellega peaks midagi ette võtma.

EDIT: foto, otse loomulikult.

Plaan oli käituda korralikult, aga läks jälle käest ära. Kirjutasin juba pika jutu valmis, aga siis jällegi, et keda huvitab heietamine. Ei meenu ükski käsi, mis oleks märkimisväärselt huvitav, kuna juba alguses andsin ära poole stäkist ja ülejäänu oli üks suur virelemine ja molutamine kuni top pair-no kickeriga KT7o flopist KQ vastu nupud sisse ja nägemist.

OK. Mis kripeldab. Värska vesi, raisk. Juba umbes kolmandat korda kuulsin täna kõrvalt ameeriklaste hala stiilis “Düüüd, what’s wrong with this water. It’s fken salty!” St inimestele ei meeldinud tasuta jagatud vesi, sh Värska vesi. No muidugi on ta salty, sest sinna on lisatud looduslikke mineraalained. Värskat ei solvata, mees! Edaspidi lepiks kokku, et sigadele pärleid ette ei pillu, las joovad Eviani või kraanivett.

Üldjoontes ei põe. Vastased olid enneolematult ebamugavad. Tegin ja nägin palju halba mängu. Samas ei välista, et ma lihtsalt veel ei küündi nende kosmiliste kõrgusteni, kus turniirimängijad mõttel hüpiskleda lasevad. Loodan sarnast läbilõiget näha ka laupäeval algaval HU turniiril, millest saan loodetavasti juba põhjalikuma ülevaate teha.

Nädala pärast osalen Full Tilt Poker Baltic Challenge esimesel etapil, kus balti kõvimad käpikud ja satelliitidelt tulnud rammu katsuvad. Seejärel high stakes nädalalõpp Rumeenias Bukarestis, kus leiab aset 3 päeva vältav 10k eur min buyiniga cash game. Mõlema projekti suhtes puudub mul täpsem informatsioon ja ettekujutus, mis mind ees ootab. Äkki nii ongi parem.